"kultuurkihiladestuste" - 1 õppematerjal

Väike kirjand Lihula linnast

neis ruumides loodusfotode näitused. Lihula ajaloost Lihula lähiümbrusest ei ole seni ühtegi kiviaegset asulakohta ega matmispaika avastatud, kuid leiud viitavad sellele, et inimesed on Lihulas elanud juba kiviajal. Läänemaa vanim leid (6000-7000 aastat vana tulekivist uurits) on saadud Lihula linnamäe lõunanõlvalt. Lihula pank oli siis alles väike saareke, kuid juba asustatud. Lihula kiviaegne asula on ilmselt mattunud hilisemate paksude kultuurkihiladestuste alla. Lihula lähiümbrusest ei ole avastatud ka pronksi- ning varase rauaaja muistiseid. Juhuleiud viitavad aga sellele, et inimesed siinkandis siiski elanud. Ilmselt ei olnud Lihula ümbrus varaseks maaviljeluseks eriti sobiv ja kindlasti on osa muistiseid ka intensiivse põlluharimise ja ehitustegevuse tõttu hävinenud. Vanimaks püsiasustuse märgiks Lihula lähiümbruses on 5.-6. sajandisse kuuluv kivikalme Parivere mäe põhjanõlval, praeguste surnuaedade lähedal.