Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940.
Riigivõim jäi toetamis osas
skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei
võetud vastu. 1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles
jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti
Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti,
näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital.
Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist,
lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust.
1928. aasta
Uuenduslik Nipernaadi.
August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti
kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja
romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas
Nipernaadi lõputu rännak kaunil suvisel Eestimaal
annaabi.ee 
