§ 11 lg. 1). Kultuurinõukogu võib moodustada maakonna ja linna vähemusrahvuse kultuurivolikogu või määrata kohalikke kultuurivolinikke (VKS § 11 lg. 2). Avalik-õiguslike asutuste organid võivad olla ainuisikulised või kollegiaalsed või esinevad mõlemad liigid koos. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §de 16, 17, 18 ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17). Organeid võib liigitada otsuste vastuvõtmise korra alusel monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatseks organiks on näiteks Vabariigi President. Seevastu Vabariigi Valitsus, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu jne. on kollegiaalsed organid. 42 3
§ 11 lg. 1). Kultuurinõukogu võib moodustada maakonna ja linna vähemusrahvuse kultuurivolikogu või määrata kohalikke kultuurivolinikke (VKS § 11 lg. 2). Avalik-õiguslike asutuste organid võivad olla ainuisikulised või kollegiaalsed või esinevad mõlemad liigid koos. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §de 16, 17, 18 ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17). Organeid võib liigitada otsuste vastuvõtmise korra alusel monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatseks organiks on näiteks Vabariigi President. Seevastu Vabariigi Valitsus, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu jne. on kollegiaalsed organid. 42 3
annaabi.ee 
