Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
põllumajandusküsimuste vastu, ka selles vallas püüti talupoegadele näpunäiteid jagada. Üldreeglina jäi
luteriusu kirikhärra eesti talupojale ikkagi võõraks, sotsiaalne ja kultuuriline kuristik oli sügav.
Uues olukorras jäi religioon vaid üheks sfääriks inimeste teadvuses, millel oli teatud
funktsioon inimese emotsionaalsete tarvete rahuldamisel ja elu üldfilosoofilisel mõtestamisel. Aga
koos üldhariduse laienemise ning uute kultuurivahendite esiletõusuga süvenes tema tõrjutus.
Kuigi rahvakool oli rajatud usuõpetusele, oli koolisüsteemi väljakujunemine ise
tähelepanuväärne rahva vaimuelu muutumist ning elavnemist ettekuulutav ja ettevalmistav nähtus.
Lisaks usuõpetusele õpetati veel kirjutamist, muusikat, geograafiat, looduslugu, osalt ajalugu ja
tervishoidu, saksa keelt.
Lugemisoskus oli teeks mitte üksnes vaimuliku, vaid ka ilmaliku lugemisvara juurde. Muutus