Eesti kirjanduse ajalugu
eemaldub 19.sajandi lõpu eesti luule keelest. Loomingus tugev isamaa
kontseptsioon. Ärkamisaja naiivse ja primitiivse väljenduslaadi kõrval on
Suitsu tekstides märgata vormitundlikkust ja ka erineva ainese süvendatuva
käsitlus.
Esimene luulekogu: „Elu tuli“. Luuletus „Vanemuise kannel“. Ärkamisajale
järgnes ränk venestamisaeg, mida kirjeldatakse eesti kultuuriloos väga
mustades toonides. Ühistunde järele küsimine on õigustatud.
Osutus varasemale kultuuritunnetusele või traditsioonile?
„Noored otsivad muinasjutukunglat“. Kujundeid kasutataske kahtluste
tekitajana, põlvkondliku eristuse tekitajana.
Terve raamatu tähendusvälja keskendavad teatud sümbolid.
Sümbolid – meri, mõõgad, sõda, raud, maa, tuli, noorus, mehed, tuul, kisa.
Tema luuletuses – lõpp ja algus - mäe asemele on ilmunud mere sümbol.
Isamaal toimuvad asjad seotakse mere erinevate olengutega.
Merelt tõusev torm muudab ka maa teistsuguseks.