KULTUURITEOORIA
descartes'i kujutlus vaimuhaigusest : mõistusekaotus
hullumeelne on inimene, kelle mõistus ei tööta, tema arusaam iseenese terviklikkusest lagunes koost.
freudi järgi oleme me kõik hullud, hulle polegi eriti mõtet tervetest eristada, sest selleks pole head
alust.
freudi keeleväärtatuste uuringud
me arvame, et me teame, mida me teeme, kuid tegelikult me ei tea. aga see ongi ju descartes'i järgi
hullumeelsuse definitsioon.
juba siin me näeme, mida freud saab kultuuriteoreetilistesse mudelitesse kaasa tuua.
reklaamitööstus toimib ainult tänu mitteteadvuse ideele, tänu väikestele asjadele, mida me ei märka.
reklaam pretendeerib sellele, et olla viisijupp, mis jääb pähe luupima.
kuidas see hakkab toimima kunsti väljal?
kultuurilised tekstid kultuurianalüüsis tuleb võtta lahti ja ära seletada.
samas, muusika mõjutab mitteteadvuslikke protsesse, temas arusaamine ole tantsimiseks kuidagi
vajalik.
me ei pea analüüsima kunstinähtusi sõnumi kaudu.