Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus
valitsejanna Katariina II lubas linnamüüri kive kasutada majade ehitamiseks (Salupere, 2004).
1784 aastal valmis Kivisild ja 1786 uus varaklassitsistlikus stiilis raekoda, arhidektiks J.H.B.
Walter (Pullerits, 2005).
19.sajand
Sajandi alguseks oli linnaelanike arv tõusnud 3800 elanikuni ja sajandi keskpaigaks oli
elanike arv 12400 ja sajandi lõpuks 41000(Pullat, 1980).
1802 aastal taasavati ülikool, mille peahoone avati 1809 aastal maarja kiriku krundil. Tartust
sai hariduse –ja kultuuritempel, rahvusliku liikumise keskus. Taaskord hakkas Tartus elu
keema. Toomemäel olevad krundid kuulusid nüüd ülikoolile ja sinna rajati Johann Willem
Krause (1757-1828) juhtimisel Tartu Tähetorn (Joonis 4), Anatoomikum, kliinikud
(sisekliinikuks ehitati ringi vana kasarmu, 1843 avati endises foogti majas sünnitusmaja),
Toomkiriku varemete kooriossa ülikooli raamatukogu. Üle Toome laius nüüd ka kaunis ja
hästi läbimõeldud pargiosa (Salupere, 2004)