aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu. Huntingtonil oli õigus, sest maailmapoliitikas on mitmeid näiteid kultuurilistest konfliktidest. Näiteks Belgia, kes esimese Euroopa riigina keelas mosleminaistel kanda burkat, see võib omakorda viia erinevate erimeelsusteni moslemirahvaste seas. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesiga nõustub ja samal ajal ei nõustu ka Francis Fukuyama. Ta nõustub sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Teisalt usub ta, aga et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude ning seda, kuidas moderniseerimine sunnib valitsemisinstitutsioone ja -meetodeid üha ülemaailmsemalt lähenema. Fukuyama arvates ei tekita ülemaailmastumine kogu maailmas kultuurilist ühtsust ja tema arvates ei oleks üldse hea, kui see oleks võimalik. Fukuyama arvates on
kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu.Nõustun, et kultuurilised identiteedid ei kao vähemalt lähitulevikus, sest see kõik ei käi üleöö ja võtab aega aastaid. Samuti arvan ma, et maailmas ei teki seda kultuurilist ühtsust, sest see poleks lihtsalt reaalne. Pigem toob see endaga kaasa konflikte. Fukuyama on tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesiga küll nõus, kuid samas nagu ka pole. Ta on nõus sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Samas teiselt poolt ta usub, et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude. Fukyama nõustub Huntingtoniga, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Erinevalt Huntingtonist arvab Fukuyama, et moderniseerimine toob kaugemas tulevikus kaasa paljude institutsioonide sarnastumise sõltumata sellest, millisest
annaabi.ee 
