Kunst kui individuaalne keel
tantsuga. Tantsus on muusika, mis annab põhilise meeleolu, žestid ja grimmassid- emotsiooni,
lavakujundus- teadmise asukohast. Ja kõigest sellest saab üks terviklik jutustus, sõnagi
lausumata. Maalide, skulptuuridel, joonistustel jt on kõigil oma lugu rääkida, iga pisidetail,
pintslitõmme, värvivalik jne -- kõik need tähendavad midagi. Kunsti keele paremaks
mõistmiseks tuleb alati kasuks tükike ajaloo- ja kultuuriteadmisi.
Külastades võõrkeelset draamaetendust on ajurakkudel vaja teha tavalisest rohkem
tööd, sest ainukesed vihjed, mis annavad aimdust, millest laval rääkidakse on žestid,
emotsioonid ja kujunudus. Totaalselt hakkavad ajud ragisema siis, kui käes on tundmatus
keeles raamat, kus parimal juhul aitavad illustratsioonid, kuid loomingu nautimisest siin
rääkida ei saa. Mitmeid kordi lihtsam on minna võõramaalasel muuseumisse,