"kultuuritaustas" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

seoses perekonnasidemetega ning tulevad sellele alale kindlamalt naistele suunatud väljaannetega seoses. Esimeseks eesti naisajakirjanikuks peetakse J. V. Jannseni tütart Lydia Koidulat, kes oma isa aktiivselt lehetegemisel abistas. Eesti iseseisvumise ajaks oli ajakirjanduses töötanud (1905. aastast alates) juba 18 naist. Seda on näiteks Soomega võrreldes märksa rohkem, kuna Soomes oli iseseisvumiseni tegutsenud 8 naist. (Küsimus on siin ka erinevas kultuuritaustas: soome naised olid harjutatud seltskonnas vaikima.) Kahe maailmasõja vahelises Eestis teenis ajakirjandustööga leiba juba 73 naist, mis on ligi 12 protsenti kõigist ajakirjanikest. Samal ajavahemikul kasvas Soome naisajakirjanike protsent kuuelt 15ni. Ajakirjanikutööd alustati Eestis keskmiselt 27-28 eluaasta sees. Ajakirjaniku keskmine vanus eesti väljaannete toimetustes oli 30-40 aastat. Eesti toimetustes töötas