Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
seoses perekonnasidemetega ning tulevad sellele alale kindlamalt naistele suunatud
väljaannetega seoses. Esimeseks eesti naisajakirjanikuks peetakse J. V. Jannseni tütart
Lydia Koidulat, kes oma isa aktiivselt lehetegemisel abistas.
Eesti iseseisvumise ajaks oli ajakirjanduses töötanud (1905. aastast alates) juba 18
naist. Seda on näiteks Soomega võrreldes märksa rohkem, kuna Soomes oli
iseseisvumiseni tegutsenud 8 naist. (Küsimus on siin ka erinevas kultuuritaustas:
soome naised olid harjutatud seltskonnas vaikima.) Kahe maailmasõja vahelises
Eestis teenis ajakirjandustööga leiba juba 73 naist, mis on ligi 12 protsenti kõigist
ajakirjanikest. Samal ajavahemikul kasvas Soome naisajakirjanike protsent kuuelt
15ni.
Ajakirjanikutööd alustati Eestis keskmiselt 27-28 eluaasta sees. Ajakirjaniku
keskmine vanus eesti väljaannete toimetustes oli 30-40 aastat. Eesti toimetustes töötas