Kriminoloogia ajalooline areng
seisukohale, et inimene ei pane kuritegu toime mitte sellepärast, et ta on hingelt
kuri ja kriminaalne, vaid kriminaalset käitumist tingib ja stimuleerib ühe
tegurina sotsiaalne keskkond milles ta parasjagu viibib (Raska 2001). Kui
tahetakse muuta asjade seisu ühiskonnas, kui seatakse näiteks eesmärk
vähendada kuritegevust tuleb eelkõige muuta ühiskondlikke olusid.
Pikka aega valitses kriminoloogide hulgas ka seisukoht, et kuritegevuse
põhjused peituvad vaesuses, madalas kultuuritasemes, harimatuses jne. mida
nimetatigi kriminogeenseteks teguriteks. Ühiskonna tegelik areng ja erinevate
kultuuride võrdlemine on siiski näidanud et ükski nimetatud faktoritest pole
kriminogeenne iseenesest. Tänasel päeval saab paraku hoopis väita, et mida
rikkamad ja haritumad on kuritegelikud inimesed, seda suuremaid kuritegusid
suudetakse toime panna.
19.sajandi lõpuks ja 20nda sajandi alguseks kujunesid välja mitmed erinevad