Carl Hermann Hesse
olemise viisi.
Ikka ja alati väärtustab Hesse vaimsust. Vaimsus ületab aja, vaimukultuuri ei saa hävitada. Kui
vabadus ja iseseisvus on saavutatud, hingerahu leitud, mida siis selle uue harmooniatunnetusega peale
hakata? Kas vaimsus, teadmised peavad teenima inimeste huve või peaksid inimesed teenima vaimu,
selle üle juurdleb kirjanik eelkõige romaanis ,,Klaaspärlimäng". Siin on inimhinge paljusus kantud üle
kultuuritasandile. Kui inimene tajuks kõigi teadmiste harmoonilisust ja terviklikkus, saadaks üle
kaasaegsest kultuurilisest ja vaimsest kitsusest ning sallimatusest. Kastaalias elav intellektuaalide eliit
on täiesti eraldunud ümbritsevast ja pühendunud üksnes klaaspärlimängule, mis ühendab endas
harmooniliselt kogu teadmise teadusliku, humanistliku, kultuurilise ja vaimse. Kastaalialased ei tea
ega tahagi teada midagi ümbritsevast maailmast ega selle vajadusest, ehkki klaaspärlimängu ei
annaabi.ee 
