"kultuuritarbimis" - 1 õppematerjal

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

inimesed külatasid enam kino, muuseume, teatreid, näitusi ja kontserte, aga maa-asula indiviidid veetsid aega rohkem raamatukogus.(Rosenberg, 2007) Kultuuriasutuste kaugus elukohast koos halbade sõiduvõimalustega oli uuringu järgi maaelanike peamine kultuurielus osalemist pärssiv põhjus.(Rosenberg, 2007). Raamatukogu külastamise sageduse põhjuseks autori arvates on see, et mingisugune raamatukogu on peaaegu igas Eesti paigas olemas, aga teisi kultuuritarbimis võimalusi ei ole. Seda väidet kinnitab ka teine uuring, mille Statistikaamet koostas 2012 aastal.(Tabel 5). Kuigi autor arvas ning väitis eespool, et kultuuri tarbimine on otseselt seotud vaesuse määra ja töötasudega, siis kindlasti seda ta ka on, aga sama uuring peegeldeb, et põhiline probleem on kultuurikättesaadavuses. Protsentuaalselt oli hoopis linnalistes asulates elavate inimeste arvates pilet liiga kallis kultuurikülastamiseks, kuigi seda võis eeldada pigem maa-asulate puhul