Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja kommertsialiseerumise olulisemad tunnused) selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, Hannerz eristanud lokaalses kultuuris kolm võtmevoolu (vt Houlihan 1994). Esimene puudutab sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded televisioonis). Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese Teine vool (rahvuslik) asetseb poliitilises sfääris ja on keskendunud riigi kui organisatsioonilise sotsiaalset vormi, kuid ka kui tähenduste looja, tegevustele. Rahvusliku identiteedi arendamine, spordikäitumist
rahvusvahelisel tasandil: Globaliseerumine ei ole ühesuunaline protsess: see toob kaasa rahvusvahelise, rahvusliku ja kohaliku läbipõimumise täiesti uuel moel. Spordis loob globaliseerumine pingevälja, milles suhted määratletakse pidevalt uuesti. Normid ja organisatsioonilised struktuurid, mida spordiorganisatsioonid ennemalt arvasid olevat kestvad, asetatakse kahtluse alla. 1) Lokaalne tasand hõlmab kolme võtmevoolu (Houlihan): Esimene puudutab kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded televisioonis). Teine vool asetseb poliitilises sfääris ja on keskendunud riigi kui organisatsioonilise vormi, kuid ka kui tähenduste looja, tegevustele. Kolmas vool on “elulaad” (“form of life”), mida ta kasutab viitamaks “habituaalsele lootusele ja meelelaadile”, mis määratlevad igapäevast elu. 2) Rahvuslik tasand: riigisisene spordiorganisatsiooniline tegevus. Rahvusliku
annaabi.ee 
