Sotsiaalne ärevus ja astress
vastab. Signaali edasikandmist toimetab hästi toimivad süsteemid. Inimorganismis pinget
tekitavaid ärritajaid nimetatakse stressoriteks. Stressoreid on eri tüüpe:
o Psühholoogilised (emotsionaalsed üleelamised, meenutused)
o Bioloogilised (kehaline pineg, töö, toit)
o Füüsikalis-keemilised (temperatur, arvuti, teleri, mobiiltelefoni kiirgus)
o Sotsiaalsed (haigusetekitajad, trauma, operatsioon)
o Kultuuristressorid (haridus, kultuurikeskkond, religioossus)
Keha reageerib alati igat tüüpi stressorile, millest organism aru saab ja millele ta vahetult
vastab.
(Paju, Raudsik 2007)
KUIDAS REAGEERIB AJU STRESSILE?
Inimese aju koosneb kahest osast. Sügaval sisemuses paikneb vaja aju e limbiline aju. Selle
ümber on moodustunud väline e neokorteksiks
(Lisa1)
Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas
annaabi.ee 
