Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
kahekordselt või kaheplaaniliselt. Esiteks sotsiaalne plaan ja seejärel psühholoogiline. Meie
mõtetel ja ideedel, nagu ka viisil käsitada olukordi, on sotsiaalne ja interaktiivne päritolu. Oleme
tihedalt seotud ümbritsevaga, ajalooga ning kujutluste maailma ja sotsiaalsete praktikatega. Me
õpime probleemide lahendamist, meeldejätmist ja muid sarnaseid strateegiaid. Võgotski nimetas
seda ,,kõrgemateks vaimseteks protsessideks". Nende vahendusel õpib inimene tundma ka
kultuurispetsiifilisemat ja abstraktsemat argumentatsiooni ja kujutluste maailma. Keeleliste
tööriistade abil inimese sees omandab vestlus iseloomu mõtlemise kaudu.
Mõtlemine on vaikiv, sisemine protsess, mida kõrvaltvaataja ei saa jälgida. Mõtlemine võib olla
sisemine, kui ka kollektiivne protsess. Vestlust hoiab koos see, kuidas me omistame ja omame
tähendusi teatud ühiste mängureeglite kohaselt; et me mõtleme grupis. Luuakse ja säilitatakse
ühist arusaama ning arendatakse seda suhtlemises