Vana-Rooma ühiskond, kultuur ja teadus
Plautus
oli kuulsaim rooma näitekirjanik, kes kajastas igapäevaelu ja mugandas hellenismiperioodi
komöödiaid.
Kõnekunstil oli tähtis roll, sest seda oli väga poliitikas vaja. Cicero on väga kuulus oma
kõnede poolest.
Keiser Augustuse ajal oli tugev kultuuri õitseng. Sel ajal oli pikk rahuperiood ja ta soodustas
võimekate autorite loomingulist tegevust. Samuti toetas Maecenas noori kirjamehi ja tema nimest on
tulnud sõna metseen, mis tähendab rikast kultuurisoosijat.
Keisririigi ajal idapool jätkus hellenistliku teaduse ja kultuuri viljelemine. Kuulsaim
näitekirjanik oli Lukianos, kes pilkas ja naeruvääristas paljusid nähtusi.
TEADUS- oli hea teaduse areng ja see oli kreeklaste omast paremini arenenud. Aleksandria
astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi
ja koostas maailmakaardi. Galenos oli kuulus arst, kes täiendas Hippokratese pärandit.