Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood?
1687. aastal veti
vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks ji see plaan teostamata.
Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka
1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gmnaasiumid. 1632. aastal
kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu likooli asutamisrikule, millega muudeti
Tartu gmnaasium likooliks. Kahjuks nendes
koolides eestlastel ppida polnud vimalik.
Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et
tlkida Uut Testamenti. Piibli tlkimine oli oluline kultuurisndmus Eesti
kirjakeele seisukohalt. Tnu sellele paranesid siinsed
haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema petamisele ja kirjutamisele
oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu
grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis
ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi
ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli
tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel