Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas
Nendele üritustele lähevad kodanikud,kellele meeldib sama muusika või spordiala. Sellistel meestel ja naistel on midagi ühist ning nad võivad tunda sidet teistega, kes sinna kokku on tulnud. Võõrastel on aga võimalus tutvuda uute ja põnevate inimestega , kelle on samad huvid. Neile antakse võimalus kogeda ühtekuuluvustunnet ning saada kulutuurielamuse võrra rikkamaks.See kõik toob eestlasi üksteisele lähemale ning aitab tugevadada meie rahvust. Üheks suurimaks kultuurisillaks on kindlasti laulupidu. Eestis tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Võib öelda ,et eestlased laulsid ennast vabaks. Sellest suurest ja uhkest sündmusest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljandaja. Selle ürituse tarbeks on loodud isegi mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidudest võtab alati osa tuhandeid inimesi igas vanuses.
varemkehtinud olukord, ning ka 19. sajandil kulges Venemaa Läänemere-provintside areng sisekubermangudest erinevat rada mööda. Balti erikord jättis nii linnades kui maal ülemvõimu baltisakslastele. Saksa keel ning luteri usk sidusid Eesti- ja Liivimaa jätkuvalt saksa protestantistliku kultuuriruumiga. Ükski olulisem Kesk-Euroopa vaimuelu ilming ei jäänud Baltikumis vastukajata. Siinset vaimuelu elavdas ka Venemaa jätkuv euroopastumine, mis muutis Baltikumi kultuurisillaks Õhtumaa ja uueneva Venemaa vahel. Ajalookirjanduses on 18. sajandit tavakohaselt käsitletud kui seisakuaega, eesti talurahva seisukohalt aga kui kõige tumedamat ja raksemat ajajärku. Niisugustel otsustel ei puudu oma alus, kuid on ühekülgne pärisorjuse kaotamisele eelnenud aastasaja kirjeldamisel kasutada ainult musta värvi. Õigusetust ja ülekohut on meie rahvas pidanud kannatama nii enne kui pärast seda. Vaadeldaval ajal jõudis Läänest
annaabi.ee 
