Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda
,,Postimees", mida
andis välja Jaan Tõnisson ja ,,Päevaleht", mis tekkis 20. sajandi alguses. Teine kultuuriline eeldus
oli eestlastest haritlaskonna väljakujunemine. Nad olid suures osas saanud hariduse Tartu ülikoolis,
kuigi vene keeles. Nad olid tegevad ajalehtede juures ja ka vabariigi väljakuulutamise juures. Lisaks
olid olemas rahvast liitvad suurüritused, eelkõige laulupidude traditsioon. Veel oli eelduseks
kultuuriseltside olemasolu ja aktiivne tegevus neid kultuuriseltsides laulukoorid,
puhkpilliorkestrid. Aktiivne seltsitegevus aitas suurendada rahvuslikku iseteadvust.
Majanduslike eelduste suurim osa on see, et Eesti talupojast oli saanud oma maa peremees. Kuigi
maa oli ostetud laenuga, oli olemas majanduslik kindlustunne. Nii oli aega muudele küsimustele
tähelepanu pöörata. Talude päriseksostmise seadused tulid 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal. Eesti
oli 20. sajandi alguses ka üks Tsaari-Venemaa tööstuslikult enamarenenud piirkondi. Olid kaks