Absoluutsest ja relatiivsest
Absoluutsest ja relatiivsest
Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: ,,Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab"
Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud
põhja, kuhu kinnitada oma ankur -- hingeliselt ja vaimselt muidugi.
Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma
kindlaks ankrupõhjaks Jumala, selle kõigeväelise olendi, kes pidi olema kõige algus ja ots. Usus
Jumalasse peitus ja peitub ikka veel kõigutamatu kindlus paljudele inimestele elus ja surmas.
Aga varsti ilmus neid, kes ei rahuldunud, et nende hinge ja vaimu ankruplatsiks oleks kõigeväeline.
Neile ei olnud sellest küllalt. Nemad ihkasid veel kindlamat kui on jumal, see kõigeväeline. Nemad
ihkasid, et nende hinge ja vaimu ankruplats oleks neis enestes.
annaabi.ee 
