Gentrifikatsioon
Kultuurilise seletusviisi pooldajad on ühtlasi Smithi jt. majanduslikku vaateviisi
eelistavate uurijate kriitikud. Nad leiavad, et rendivaheteooria üksi ei suuda seletada millised
linnad ja piirkonnad kõige tõenäolisemalt uuendatakse. Nende arvates vallandavad keskklassi
gruppide sissevoolud võimsad tarbimisjõud, mida pakub gentrifitseeritud kesklinn: sikid
veinibaarid, kohvikud, restoranid, raamatupoed, rõivaste butiigid ja veel mitmesugused
kultuurirajatised. Sellised arengud rõhutavad ruumi rolli kultuuri ja identiteetide
moodustumises (Knox, Pinch 2010). Smith seevastu on ülimalt kriitiline gentrifikatsiooni
selgituste vastu, mis rõhutavad tarbimismustrite muutumise tähtsust.
GENTRIFIKATSIOON JA SELLE UURIMINE EESTIS
Eestis on gentrifikatsiooni uuritud vähe, peamiselt juhtumuuringute meetodil.
Eestis algas gentrifikatsiooon alles pärast taasiseseisvumist, kui maa suundus
riigi käest eraomandisse
annaabi.ee 
