duuma c)lubati hakata koostama põhiseadustTööliste ühisus (P.Seegi partei) 12.dets 1905 algas suur mõisate põletamine. ~160 mõisat põletati, 1 talumees sai surma Karistussalkade tegutsemine KULTUUR 19.saj ja 20.saj algul Üldised suundumused: *kiire areng ja küpsemine *saavutati professionaalne tase *tõusti üheks Euroopa kultuurirahvaks *avati mitu olulist kultuuriasutust Kirjandus muutused: *romantism asendus realismiga *sündis päriskirjandus *Eduard Vilde roman "Külmale maale" *August Kitzbergi näidend "Libahunt" *Juhan Liiv *Rühmitus "Noor-Eesti", Tähtsamad tegelased: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, "Saagem eurooplasteks, jäägem eestlasteks" *Oskar Luts "Kevade" *A.H.Tammsaare, M.Under Kujutav kunst *maalikunstnik Johann Köler *skulptor Amandus Adamson, "Russalka"
aastal Eesti Rahva Muuseum (algatasid J. Tõnisson ja kunstnik K. Raud), 1913. aastal Estonia teatri avamine (teatrihoone ehitati rahva annetuste najal), 1910. aastal toimus laulupidu Tallinnas. Osavõtjaid oli 10 000, mis ületas eelmise peo kahekordselt. Mitmeid kohti dekoreeriti rahvusvärvidega ja mitteametliku hümni ajal seisti püsti. Niisamuti, kui ajakirjandus, nii etendas ka ilukirjandus otsustavat osa Eesti rahva arengus "maarahvast" Euroopa kultuurirahvaks. Eesti kirjanduse suurkujuks oli neil murranguaastatel Eduard Vilde. Esimeseks tähtsamaks tööks oli romaan "Külmale maale". See on Eesti rahva elu-olu kirjeldus realistlikul viisil ja samal ajal terav kriitika. Sama ühiskonnakriitiline romaan on "Raudsed käed". Ajaloolised romaanid on "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Kõige traagilisemaks teoseks on "Mäeküla piimamees". Teiseks realistlikuks kirjanikuks kujunes Ernst Peterson-Särgava
annaabi.ee 
