Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
sajandi lõpuks lühikeseks ajaks
likvideerinud (Vahtre, 2000).
Landesstaat tugines balti erikorral, mille elluviijaiks ja toeks olid tol ajal kolm (Eesti-,
Liivi ja Saaremaa) rüütelkonda, mis 18. sajandil muutusid lõplikult suletud
korporatsioonideks. Rüütelkondade kõrgeim võimuorgan oli maapäev, mis valis
rüütelkonna peamehe ja teised ametimehed. Neid ametikohti täitsid sageli balti
aadlikud. See olukord soodustas Balti kultuuriprovintsi väljakujunemist: baltisakslastel
kujunes välja ühistunne, nad pärinesid samadest oludest ning nende alamad kui ka
ülemvalitsejad olid muust rahvusest.
Eestlased jäid baltisaksa mõtte-, vaimu- ja kultuurimaailma mõjusfääri, ent ei
saksastunud. Küsimus pole mitte teadlikus rahvusmeelsuses või kultuursuses, vaid
selles, et sakslased polnud eestlaste saksastamisest huvitatud, pigem vastupidi. Keegi ei
annaabi.ee 
