Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte
mõttes. Niisiis ei vajanud ta enam keskkonnadeterminismi ja asendaski selle uue arusaamaga
looduse ning inimtegevuse vahekorrast, mida hiljem hakati nimetama possibilismiks.
Vidaliga sarnaselt, ent siiski m6nev6rra kitsamalt m6istis inimgeograafiat USA geograaf Carl
Sauer .Seevastu huvitus Sauer vägagi ajaloolis-geograafilisest materjalist -on ju
kultuurmaastiku kujunemine tema järgi ise ajaloolise haardega protsess, pealegi v6ib vanades
kultuurmaastikes leida jälgi kauge mineviku kultuuriprotsessidest ja sellepärast oli Saueri
kultuurigeograafias tarvis kaugele ajalukku tagasi vaadata.
Richard Hartshorne'i (1899-1992). Tema 1939. aastal ilmunud "Geograafia olemus" ("The
nature of geography") on (euroopaliku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus.
Muuseas r6hutas Hartshorne üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga
allumatust iildistele seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui
teaduseks.
RGIOONIPARADIGMA PÕHIVÄITED
1