"kultuuripoliitikal" - 1 õppematerjal

Teater läbi oma ajaloo

Suurbritannia ­ Covent Garden (1732) Sveits ­ Züricher Opernhaus (1891) Taani ­ Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Tsehhi ­ Nàrodni Divadlo (Rahvusteater, 1883) Ungari ­ Nemzeti Szinhaz (Rahvusteater, 1837) Venemaa ­ Suur teater (1776) 7 Kokkuvõte Teater oli kultuuripoliitikas tähtsal kohal nii nõukogude ajal ja on säilistanud olulise positsiooni ka pärast seda. Kunstiajaloolane Jaak Kangilaski väidab, et kultuuripoliitikal on kaks võimalikku vormi: monarhistlik ja liberaalne. Nõukogude kultuuripoliitika on monarhistlik ning seda on Kangilaski iseloomustanud järgmiselt: olulised on traditsioonilised institutsioonid, kunstielu on organiseeritud hierarhiliselt ja tsunftilaadselt (oli ju loomeliitu saamine kunstniku peaaegu et ainuke ametliku tunnustamise vahend). Valdav enamik inimesi on passiivsed kultuuritarbijad, kellel puudub omaalgatus ja tegevusvabadus (Kangilaski 1998). Teatripoliitika