"kultuuripiirkonnast" - 1 õppematerjal

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

ja keskjooksul ning Reini ülem- ja keskjooksul. Kuigi räägitakse ühtsest paelkeraamika kultuurist, oli selles ka rida lokaalseid nähtusi. Eristatakse kolme varianti: 1. varane või lääne paelkeraamika kultuur, 2. Bükki või ida paelkeraamika kultuur, 3. hiline dnestri-bugi kultuur.  5 Kultuur tulenes Starcevo-Körösi kultuurist v arenes kohalikest mesoliitilistest hõimudest. Vanimat paelkeraamikat on leitud Doonau keskjooksult Starcevo kultuuripiirkonnast (dateeritud u 5600­5400 eKr) ­ tegu nimetatud kultuuri järglasega. Elati jõeterrassidel ja jõgede läheduses. Põllunduseks võeti kasutusele lössialad. Asulad rajati kohtadesse, kus oli viljeluseks sobilikku maad, ent ka võimalik kalastada ja pidada jahti. Alepõllundus, maad kurnati kiiresti välja. Väikesed põllulapid: nisu, oder, hirss, rukis, uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt veiseid, vähem kitsi, sigu. Korjati taimi, käidi jahil