Tarbimissotsioloogia
kultuurilise taastootmiseni suunatud tegevus
1. Iga tarbimine on kultuuriline, kuna see sisaldab tähendust. Kõige vähemalt peab
toit omama söödav/söödamatu kaalutluses ühte poolt.
2. Tähendused, mida tarbimine kasutab, on jagatud tähendused ja toimivad
kultuuride sees. Isegi kui neid isiklikult tõlgendada, põhinevad need keelel,
väärtustel, rituaalidel, tavadel jne, mis on kultuuris levinud
3. Tarbimine on kultuuripetsiifiline, keegi ei söö toitu, vaid süüakse sushit, võileiba,
põdrakorjuses kasvavaid vaklu, need on kas snäkk või lõuna või kerge eine.
4. Kultuurispetsiifilise asjade tarbimise kaudu me taasloome kultuuri, sotsiaalseid
suhteid ja ühiskonda.
Kõiki vajadusi tajume me kultuuri sees. Väga võigas või ülev on juhus, kus kultuur annab
teeb ,,triviaalsetele" või ,,ülemäärastele" vajadustele. Isegi kontsentratsioonilaagrites ja