inspiratsiooni saadi pärimusest ja balti kroonikatest (järvede rändamise motiiv, H. von Schmidt Läänemaa muistendid); baltisakslaste muistendikogud: "Liivimaa muistendiraamat", "Muinasjutud ja muistendid", "Eesti rahvamuistendid". Saksa kultuuri eeskujul hakati kohalikku kultuuri väärtustama. Balti mõisamaailm Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades"; Keyserlingi konflikt aadlimaailmaga kajastub "Õhtustes majades" iroonia, distants kirjeldatava suhtes, "varamodernistlik kultuuripessimism"; põlvkondade konflikt muutusi ihkavad noored vs traditsioone väärtustavad vanad, kaks vastandlikku aadlitüüpi; seksuaalsuse küsimus, erootiline pinge; kirjeldab igavust kui kultuuri pärisosa (igavus, mandumine, tardumus = lossimaailm; väljaspool lossi vitaalsus, spontaansus, aga ka kultuuritus); teoses noorte pidev püüd lossimaailmast välja murda, ent lõpuks siiski alistutakse; aadli jõuetus vs kohaliku rahva elujõud; isoleeritus, aadelkond on "liiga
kultuuripessimismiks. Kultuurilise põlvnemise teema kuidas mina kui indiviid olen arenenud kultuuriliselt. Eeskujuks tal Jaan Kaplinski. Emil Tode ,,Raadio" ka teiste eesti inimeste lugusid jutustatakse. Analüüsib suhet kultuurilise emakujuga (Viivi Luik). Puudutab ka geikultuuri. Räägib seksuaalse äratundmise loo. ,,Flandria päevik" mõtted ja läbielamised seoses eluga Belgia kirjanikemajas. Kultuuripessimism jätkub. Teise kihina religiooniteema ühe 14. sajandi munga sisekaemus. ,,Paradiis" päeviku ja kirjade vahepeal. Religioonist pärit mõte, et kirjutada valmis 7 päevaga. Armastus on ajend Hiiumaale minna. ,,Mina ja kevad ja" päevik värsivormis. Algul pessimistlik, hiljem rõõm leidnud armastuse. 10. Andrus Kivirähu proosa. Alustab novelli- või lühiproosa zanris. Võib jagada kaheks: a) meedia jaoks kirjutatud lühilood, b) kunstiline lühiproosa