hellenismi ajal teater kaotas oma senise tähenduse. Ka luulelt oodati nüüd peent ja elegantset stiili, sisul polnud enam tähtsust. Kuigi klassikalisel ja hellenismi ajajärgul on palju erinevusi, on neil ka üks suur sarnasus - usuti alati oma jumalaid ja nad olid väga tähtsal kohal. Tõsi, hellenismi ajal anti koht ka paljudele ida jumalatele, kuid sellepärast ei olnud Kreeka enda jumalad vähem tähtsamad. Klassikalisel kultuuriperioodil ja hellenismiperioodil on seega väga palju erinevusi ja vähe sarnasusi. Ma arvan, et see on tingitud sellest, et inimeste areng tekitas ka ühiskonnad aina rohkem arengut ja erinevusi eelmiste perioodidega.
Suur osa eesti rahvaluulest selles faasis kogutud. 3. Unustamise faas rahvas rahvaluulet ei mäleta, aga on olemas tekstidena arhiivis. Mall Hiiemäe lisab Laugaste faasidele esimese, tekkefaasi, mis eelneb aktiivse kasutamise faasile. Tekkefaasis leiab aset rahvaluule kujunemine jutust luuleks. St, selles faasis pole rahvaluule veel valmiskuju saavutanud ja alles kujuneb välja. Staatiline käsitlus: Rahvaluule tekib teatud kultuuriperioodil ja kaob teatud kultuuriperioodil (kirja tekkimisega), 19. saj lõpp20. Saj algus Dünaamiline käsitlus: Rahvaluule muutub ajas, ei kao. 20. saj teine pool. Tekib ja jäädvustub seoses folkloristika lähenemisega sotsiaalteadustele, tänapäeva rahvaluule uurimisega ja välitöömeetodite uuenemisega. Rahvaluule kaks elu: Esimene. Rahvaluule talle omases toimimiskeskkonnas. Rahvaluule nn passiivses faasis, kus teda uuritakse ja määratletakse seestpoolt. Teine