Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Luuletustes esines palju nukrameelsust. 1977
välja valida aktuaalse, kaaluka. Mõistagi peab ta põhjalikult tundma ajalehetööd, selle spetsiifikat. Ideaalne on, kui ta oskab ka ise hästi kirjutada ning kasutab seda oskust." Toimetaja pidi käima parteikomitee büroo istungitel, pleenumitel, istungjärkudel, lugejatega kohtumas jms. Toimetajad pidid ise sekkuma toimetuse töösse, kui kusagil oli mingit ohtu oodata (näiteks ajalehes Edasi oli tihedamini toimetajat näha Herilase tegemise juures ja kultuuriosakonnas). Toimetaja määrata oli ka honorar, st kirjastus andis mingi kindla summa, millest 60 % tuli arvestada välisautoritele ja 40 % koosseisulistele ajakirjanikele. See tähendab, et professionaalse ajakirjaniku osa alahinnati. Rajoonilehtede toimetajad olid ühtlasi kohalikud tsensorid, kes vastutasid saladuste kaitse eeskirjadest kinnipidamise eest, kuna Glavlit oli vaid Tallinnas ja väike osakond Tartus. (Pea)toimetajast kuni kaastöölisteni oli ette nähtud kas erialane või
annaabi.ee 
