Referaat EVs kehtinud põhiseadustest
1938. aasta põhiseaduse ebademokraatlikud jooned ilmnesid veel mitmes teises küsimuses. Nii
oli kaotatud rahvaalgatuse õigus. Ette oli nähtud võimalus kehtestada ka rahu ajal kogu riigis
kaitseseisukord ning sellega piirata rahva demokraatlikke õigusi ning laiendada veelgi presidendi
ja sõjavägede ülemjuhataja volitusi.
Oluliseks erinevuseks teise ja kolmanda põhiseaduse vahel oli see, et 1938. aasta põhiseadus
kehtestas avalikult korporatiivse riigi. Lisaks kohalikele ja kultuuriomavalitsustele loodi juurde
10
kolmas omavalitsuste liik -- kutsealased omavalitsused ehk Kojad. Kodadele kuulus õigus anda
välja kohustuslikke korraldusi ja võtta Kodade liikmetelt makse.
Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke
vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt