Pragmatism
mõistetava sisu. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras – selline on
pragmatistliku teoloogia tuum ning siin pole vaja mingeid teoreetilisi definitsioone. Religioon
tuleneb Jamesi väitel pigem ebakindlusest tuleviku suhtes, vajadusest mingi garantii järele:
“Punktiks, mille ümber tiirleb inimese religioosne elu, on mure oma saatuse
pärast. Religioon on lühidalt öeldes üks mahukam peatükk inimliku egoismi
ajaloos. Nii kultuurinimeste kui ka metslaste jumalad kuulavad heatahtlikult ära
üleskutsed ja palved nende poole. Religioossed mõtted leiavad alati väljenduse
isikliku elu terminites.” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 389.)
Seni kuni inimesed tõesti usuvad Jumalasse, mõtlevad nad vähe selle peale, milline ta on ja
kas ta on üldse olemas. James nõustus arvamusega, et inimesed mitte ei tunneta Jumalat, vaid
hoopis kasutavad teda ära: mõnikord toitu hankides, mõnikord hingetoena, sõbrana