MUINASEESTLASTE
* haug * must * saar * higi * mägi * selg * hull * neem * siig * konn * nüri * sugu * liha *
Peipsi * vimb. Need sõnad ei ole omased soome-ugri ega indoeuroopa keeltele, neid
omistatakse kunda kultuuri kandjaile, keda peetakse eestlaste kaugeteks esivanemateks
5000 e.Kr.--1000 e.Kr. 500 e.Kr.
Nooremal kiviajal ehk neoliitikumis, mille algust loetakse aastast 5000 e.Kr., Eesti rahvaarv
kasvas. Asustus koondus endiselt veekogude äärde. Suurima kultuurimuutusena võeti
kasutusele keraamika. Eestis elas siis arvatavasti mõnituhat inimest. Nooremal kiviajal
rändasid Eestisse läänemeresoomlaste eellased, kes tulid ida poolt. Ka nemad olid
antropoloogiliselt nii europiidsete kui mongoliidsete tunnustega.
Uustulnukad tõid kaasa kammkeraamika kultuuri, mis levis mitmel pool Läänemere ääres.
Läänemeresoomlased ja Kunda kultuuri rahvas sulasid arvatavalt kokku, kusjuures
domineerima jäid läänemeresoomlased.
3000. aasta paiku e.Kr
annaabi.ee 
