Eesti kristlikus kultuuriruumis
ole, kas inimene usub millessegi või mitte, sellest sõltumata peaks olema kõigil võrdsed
õigused.
Minu suhe kristliku kultuuriruumiga
Raske on täpselt välja tuua, kuidas mind kristlik kultuur mõjutanud on, sest kirikus ma ei
käi(väljaarvatud jõulukontserdid). Ma ei ole ateist, kuid Jumalasse ma ei usu. Elu on mulle
näidanud, et uskuda saab iseendasse ning vahel ka sõpradesse. Seega olen väga skeptiline
üleloomulikkude asjade/nähtuste suhtes ning leian, et otseselt mind kristlik kultuurimruum iga
päev ei mõjuta.
Muidugi mõista peetakse kinni moraalinormidest, et ei tohi tappa ega varastada jne. Need on
väljakujunenud juba ammustest aegadest. Eelnevad näited ongi osadest teguritest, mida
inimesed järgivad, teadmata, et tegemist on kristlusega. See on lahutamatu osa meie kõigi
elust. Me ei saa lihtsalt minna ja tappa kedagi, kui ta on ebameeldiv, kahjuks tuleb selliseid
juhtumeid ette, kuid õnneks on sellised teod rangelt karistatavad.