Kultuuriajaloo eksami konspekt
tekib ja areneb, seejärel aga satub langusse ja hävib ühtsete
seaduspärade alusel.
"Kultuurimorfoloogia"mõiste võtab kasutusele saksa etnoloog ja
Aafrika-uurija Leo Frobenius (18731938). 1920 asutab ta Münchenis
Kultuurimorfoloogia Instituudi, mille peamine eesmärk on kultuuri kui
niisuguse arengut käsitleva teooria arendamine. Frobenius pakub
esimesena, et kultuurid läbivad oma arengus inimese eluga
sarnased faasid lapsepõlvest raugaeani.
Kultuurimorfoloogiast välja kasvanud nn. spekulatiivne
kultuuriajalugu oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja
kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi
lõpus kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja
politoloogias.
Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks
üksusteks kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste
areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada