sarnaselt Põhjamaadega, kus sundeksemplarina säilitatakse igast ilmunud teavikust üks või kaks eksemplari mitmes raamatukogus korraga. Praegune süsteem on ka osaliselt jäänuk nõukogude ajal ja üleminekuperioodil kehtinud korrast. Nõukogude ajal koguti sadu kontroll ja sundeksemplare, 1992. aastal Eestis vastu võetud ja kuni 1997. aastani kehtinud ajutise korra järgi koguti trükistest, mille tiraaz ületas 100 eksemplari, kokku 28 sundeksemplari 20 raamatukokku ja Kultuuriministeeriumisse ning tiraazist trükiarvuga 50100 eksemplari koguti 7 sundeksemplari 4 raamatukokku ja Kultuuriministeeriumisse. Seega on Eestis kogutavate eksemplaride arvu küll oluliselt vähendatud, kuid 8 eksemplarist ja 5 raamatukogust edasi ei ole mindud. Samas ei suudeta ka praegu kõigis raamatukogudes tagada nõuetele vastavaid säilitustingimusi. Arhiivraamatukogude eesmärgiks on eesti keeles ja Eestis ilmunud trükiste ning Eestit käsitlevate või
Ta oli erakordselt võluv naine, kelle tundeline temperament ja poeetilisus harmoneerus täiuslikult Chagalli omaga, nende kolmekümne abieluaasta jooksul jäi naine mõtlevaks peaks. Bella suutis oma peensuse, kannatlikkuse ja otsustusvõimega juhtida meest niisama kindlalt nagu pihiisa oma koguduseliiget. Chagall läks revolitsioonilise liikumisega kaasa. Marc oli nii närviline, ahistatud ja pinge all, et ei saanud enam töötada. 1917 taheti teda määrata kultuuriministeeriumisse kunstielu juhtima. Bella soovitas mehel sellest pakkumisest ära õelda,sest poliitika on ikkagi niivõrd kõikuv pind. Bella tegi Chagallile taas selgeks, et ainus tähtis asi Chagallil tööalaselt on maalikunst. Chagall ja Bella otsustasid Möllust eemale tõmbuda. 1918 sai Chagall teate, et on valitud Vitebski piirkonna kunstikomissariks. Talle sai ülesandeks rajada mitte ainult kunstikool, vaid ka muuseum. Koolis pidi ta juhendama
annaabi.ee 
