Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
põhimõttel, mida halvem, seda parem, nautides süsteemi narrust ja absurdi.
Vabanemise järel on neil raske, kuna nad ei ole harjunud siiruse ja usaldusega, nad
jätkavad absurdi jälgimist uue võimu tegudes, demonstreerides oma sõltumatust.
2. Kultuuriajakirjanikud - kasutasid metafoorilist keelt, allegooriat, vihjeid. Eestis
oli piisavalt lai haritud auditoorium, kes suutsid jälgida küllalt komplitseeritud
kultuurikoode ja tundsid endid osalistena ühises võimuvastases keelemängus.
Kultuurimeedia kujundas avalikkust, kus üsna avatud poliitiline arutelu võimalikuks
sai. Täiesti teadlik, poolenisti avalik kultuuriline opositsioon ametliku surve vastu
arenes kultuuriajakirjades, kirjanduse- ja teatriväljaannetes, raadio ja televisiooni
kultuurisaadetes. Nende jaoks sai vaba uudiste ajakirjandus liiga odavaks, senimaani
hoiavad need ajakirjanikud kriitilist suhtumist. Paljud töötavad omal alal edasi, osa on