Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
rajatavate kohvikute ja restoranidega. Selles avaldub esseistlik kirjandus. Tuglas kirjutab kõigest
läbi isiklikust kogemusest. Tema isa pidas Lõ-Eestis kõrtsi ja noor Tuglas veetis lapsepõlves 2a seal
elades, mis on talle tugeva jälje jätnud. Tuglase kõrtsivaates peegeldub nostalgiat, s.o magus
mäletamisrõõm vanadest aegadest, olgugi et seal oli palju jõhkrust ja vägivalda. Tuglas puges korra
isegi kakluse eest kappi piiblit lugema. Tuglas nimetab kõrtsi kultuurimajaks, kus juhtub
igasuguseid asju, mh koomilisi seiku kõrvuti vägivaldsete ja traagiliste sündmustega.
Eesti kirjanduses on oluline tegelaskuju kõrtsmik. Kõrts on külakeskkonna loomulik ruum ja osa.
Kõrtsis kohtutakse ka kõrtsipidajaga. Kui vaadata 19.saj tekste (nt „Viinakatk“ või Koidula tekstid),
kus kõrtsmiku kuju esineb, on see alati negatiivne: kui kõrtsmik ise pole joodik, on ta pettur ja ajab
musta äri, ta ei usalda inimesi