"kultuurimaastikust" - 1 õppematerjal

Teater läbi oma ajaloo

Sissejuhatus Inglise lavastaja ja teatriteoreetik Peter Brook (1972:7) on väitnud, et teatri olemasoluks on vaja kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riiklikud institutsioonid, mis annavad tööd ligi 2000 inimesele üle Eesti. Teatrist on aja jooksul saanud sedavõrd orgaaniline osa eesti kultuurimaastikust, et selle vajalikkuse või riigipoolse rahastamise mõttekuse üle julgevad avalikkuse kuuldes arutleda vaid vähesed, peamiselt erateatrite esindajad. Tundub, et teatrite kindel positsioon Eesti kultuuripildis, mille aluseks on stabiilselt jätkuv riigipoolne toetus, on muidu kiiresti muutuvas keskkonnas suhteliselt ainulaadne. Mullistustest, mis tabasid näiteks eesti filmi, jäid teatrid puutumata. Võib-olla on kirjeldatud esmamulje petlik? Võib-olla räsisid