Kannatused, tähendus ja valu on subjektiivsed nähtused; 2) meditsiinis ja õenduses vajalikud oskused vajavad vilumust (kehalisi oskusi). Kui inimest nähakse tervikuna, siis kaasnevad ihuga teadmised ja vilumused - „kehaline intelligentsus“. Descartes'i dualism välistaks taolise intelligentsuse, kuna seostab viimast hinge ja mitte kehaga; 3) inimene on seotud oma kultuurikontekstiga ja mõjutatud selle poolt. (Merleau-Ponty pidas inimest „kultuuriloominguks“.) Ta pole autonoomne indiviid, kes iseseisvalt langetab ratsionaalseid otsuseid. Indiviidi õendus: indiviid kui narratiiv Indiviidi identiteedi osas on levinud kaks vaadet: 1) psühholoogiline jätkuvus/järjepidevus - isiku identiteedi moodustab mentaalse elu (mälestused, kogemused) katkematus; 2) füüsiline jätkuvus/järjepidevus – põhiliseks identiteedi kriteeriumiks on sama ihu omamine. Nende kõrval eksisteerib nt ka nn „narratiivne vaade“
.. 23 eluaastani. Mitmekülgsed hobused on vastupidavad keskmistel ja rasketel töödel ning heade tööomadustega ka kergel veol ja sõidus. Maksimaalse veojõu võistlustel on tori hobused näidanud head veotahet ja suurt veojõudu. [2] 2.1. Tõu kujunemine Tori hobuse aretamine sai alguse 1856. aastal asutatud Tori Hobusekasvandusest, mille põhieesmärgiks sai kohaliku hobusetõu täiustamine. Sisuliselt tehti algust uue hobusetõu aretamisega. Teda on nimetatud eestimaiseks kultuuriloominguks, kultuuriloo elavaks pärliks, kelle aretamisega tehti algust pooleteise sajandi eest ning kelles on nähtud perspektiivi kasvatada nii tublisid neljajalgseid sõjamasinaid tsaari ratsaväele kui ka tugevaid veoloomi talumeestele. Tori tõugu hobuste areng ja arvukus on käinud alati ühte sammu majanduse, eeskätt muidugi põllumajanduse arenguga. 1927. a, kui Eestis oli hobuseid rohkem kui kunagi varem või hiljem, moodustasid siinsest 130 sugutäkust tori hobused tugevalt üle poole. 1889
annaabi.ee 
