"kultuuriloomesse" - 1 õppematerjal

EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990

Sõjajärgset poolsajandit võib periodiseerida mitmeti. Võttes aluseks eestlaste kultuurilise orientatsiooni, siis: 1) 1945.-1950. aastate lõpp, 2) 1960. aastad, 3) 1970. aastad, 4) 1980. aastad. Esimesel etapil mõõdeti muutusi ja inimesi veel ,,Eesti aja" mõõdupuuga, hävitatud kultuuritervik jätkas vaimset eksistentsi. Valitsev absurdsus projitseerus mõistliku elukorralduse teoreetilisele foonile (Vahtre 1992). Teisel etapil orienteeruti ümber, ühiskonnaellu ja kultuuriloomesse astus sõjajärgne põlvkond, tekkis lootus leida enamvähem mõistlik modus vivendi ka nõukoguliku korra raames. Eesti aeg taandati ilusaks mälestuseks, millega tegelikkust enam mõõta polnud vajalik ega võimalik (Vahtre 1992). Kolmandat järku iseloomustab resignatsioon. Neljandal perioodil on tunnetatud nõukoguliku taaga raskust, ühekorraga püütakse vaadata tulevikku ja minevikku, eestiaegsete traditsioonide elustamiskatsed