Eesti kirjandus muuseum
1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva
Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu.
1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti
ajakirjanduse sisu avamine.
1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti
Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka
Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva
Muuseumist paiknes Raadi mõisas.
1927. aastal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda
rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda
surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal
asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS),
Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja
annaabi.ee 
