Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi ning ka muid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Tuntud on Kaunas ka Baltimaade suurima jõesadama, suure korvpallilinna ning Kuradimäe poolest. Kolmandana kõige suurem linn Leedus on Läänemere kaldal asuv Klaipeda, kus elanike arv on 180 000. Linnaelanikest on 64% leedulased, 29% venelased ning 5% poolakad ning ülejäänud rahvad moodustavad 2%. Klaipdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. TEEMA 6
Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi ning ka muid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Tuntud on Kaunas ka Baltimaade suurima jõesadama, suure korvpallilinna ning Kuradimäe poolest. Kolmandana kõige suurem linn Leedus on Läänemere kaldal asuv Klaipeda, kus elanike arv on 180 000. Linnaelanikest on 64% leedulased, 29% venelased ning 5% poolakad ning ülejäänud rahvad moodustavad 2%. Klaipdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. TEEMA 6
Seattle'i keskraamatukogus sai tähtsaks ruumiprogramm, kuna raamatukogude funktsioon ja tähtsus on infoajastul muutunud. Raamatukogu ei ole enam vaikne kunstvalgusega nurgakene, vaid avarate ruumide ja avatud fassaadiga hoone, mis asub otse liikluskeerises. [7] Teine Richard Westoni raamatusse pääsenud teos on 2005. aastal valminud Casa de Musica Porto linnas Portugalis, mis pidi olema tähtteos Porto 2001. aastal kultuurilinnaks olemise puhul, kuid valmis 4 aastat hiljem. See oli Koolhaasi püüd saada lahti kingakarbi- kujulise saali järgi kuju saanud kontserdimajast. Selle asemel on majal erikujuline vorm, millest on eraldatud kontserdisaali maht. Suure kontserdisaali on mõlemas otsas on aknad, et ühendada ruum linnaga. Väljast valge betoonist, kuid seest väga julgete lahendustega: kontserdisaali vineerist seintele on lisatud kulde puidu muster, katuseterrassil geomeetriline must-valge muster. [7,8]
annaabi.ee 
