Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
See oli tingitud sellest, et vagatsevad
peremehed jõudsid hõlpsamini paremale järjele. Kuulekaid ja ausaid hernhuutlasi võeti meelsamini
mõisaameteisse, see andis juba teatud soodustusi talupidamisel. Vennastekoguduste mõjuväli ei olnud
siiski nii ulatuslik ja tugev. Liikumise kultuurilis-sotsiaalsed tulemused ja tagajärjed kippusid kõrvale
tõsiusklikest eesmärkidest.
Hoopis laiemalt viis ristiusu õpetust eesti talurahvani siiski teine, tõepoolest massiline
kultuurilevivahend- rahvakool. Lõuna-Eestis oli igas kihelkonnas keskmiselt 12,3 kooli, Eestimaa
kubermangus keskmiselt 5,5. Üle-eestiline rahvakoolivõrk kujunes välja 1880. aastaiks.
Sisuliselt oli selleaegne rahvakool usuõpetuskool. Peale aabitsa kasutati katekismust või Uut
Testamenti. Uued kooliseadused andsid lisaks loa käsitöö ja võimlemise õpetamiseks. Rahvakool viis
eesti talupoega oluliselt lähemale kristuse õpetusele, vast suuremal määral kui vennaste ,,südameusk".