Roland Barthes - AUTORI SURM
päritolu -- või vähemalt muu päritolu peale keele enda, st selle, mis ise seab igasugust
päritolu pidevalt kahtluse alla.
*
Me teame nüüd, et tekst ei koosne sõnadereast, mis kannaks endas ühtset, mingis mõttes
teoloogilist tähendust (Autor-Jumala ,,sõnumit"), vaid ta on mitme mõõtmeline ruum, kus
omavahel põimuvad ja põrkuvad erinevad kirjutused, millest ükski pole algupä rane: tekst
on tuhandetest kultuurikolletest pärinevate tsitaatide kude. Nagu Bouvard ja Pécuchet,
need ühtaegu ülevad ja koomilised igavesed kopeerijad, kelle äärmine naeruväärsus ongi
see, mis toob täpselt esile kirjutuse tõe, ei saa kirjanik teha muud kul jäljendada mingit
alati juba olemas olevat ja mitte kunagi algupä rast zesti; ta võib vaid kirjutusi segada, neid
omavahel vastandada, toetumata kunagi täielikult ü hele neist; tahab ta end v ä l j e n d a d a ,
annaabi.ee 
