Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
rohkem ühiskondlike aspektidega.
Ei ole inimtunnetusega vastuolus, kuid ei anna vihjeid miks sarnasel arenguetapil
ühiskonnad on erinevad.
Difusionism
Kultuurinähtused levivad erinevate rahvaste ja piirkondade vahelise
kultuurikontaktide kaudu. Igal rahval on erinev kultuurikontaktide kogum, mistõttu on
ka tulen erinev.
Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers): iga kultuurinähtus saab tekkida vaid korra
ning sealt hakkab ta levima. Kõik kultuurinähtused on tekkinud ühes kultuurikoldes ja
sealt mujale levinud. Teadlaste ülesandeks on leida inimkonna kultuuri algkodu. Ühe
seisukoha järgi on selleks Vana Egiptus, pakuti ka Babülooniast, muistset Hiinat.
Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Grabnerm Schmidt): tahtsid süstematiseerida
maailma kultuurilst olukorda. Kultuuri ringide teooria laiad kultuuriareaalid, millest
maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus.
Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased