Meditsiiniajaloo konspekt
alal. Selline protsess tekitas arstkonna ja võimu vastastikuse huvitatuse ja seose, mis kujunes
välja Pätsi reziimi aastail.
Riiklik isesisvus tähendas Eesti teadusasutustele seda, et nende tegevuse suunitlus sageli
muutus tähelepanu pöörati enam kodumaistele probleemidele, fundamentaalteadustelt liiguti
nö "rahvusteaduste" arendamisele. Rahvusliku teaduse ja kaadri kujundamine oli eesmärk ka
arstiteaduskonnale. Ettevõtmine oli paraku rajatud õhukesele kultuurikihile ning rangelt
teaduse vaatevinklist vaadates tõid vastaval suunal ette võetud sammud aegajalt pigem kahju
nt mõne silmapaistva mitte-eestlastest õppejõu (G. Barkan) sunnitud emigreerumise näol.
Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel, nii seltside
loomise, aga ka rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. 1903. a hakkas ilmuma hilisema
professori ja ülikooli rektori, Henrik Koppeli (1863-1944) algatusel ajakiri "Tervis".
annaabi.ee 
