Varakeskaeg
Nende koguduste liikmed uskusid, et Kristus naaseb ning toob
Jumalariigi maa peale veel nende eluajal.
Ristiusu suurem levik sai alguse Rooma riigist. Constantinius Suur kuulutas 313.a
Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 381.a kuultati see Rooma ristiusuks. Kirikust sai
range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille
organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja
vältel oli kirik samuti ainus arvestatav kultuurikanda ning vaimulikud tihti ainsad
kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
Esialgu olid Kristluse põhileviku pinnaks linnad. 5.saj levis see edasi ka maale. Olulist
osa Kristluse levikus mängisid misjonärid, kuid enamus tugines siiski vallutustele.
Ainsana võeti kristlus rahulikult vastu Iirimaal, eelkõige tänu piiskop Patrickule, kes
rajas kloostreid ja koolitas misjonäre. Misjonitöö innukaim läbiviija oli sakslaste ristija
Püha Bonifatius(680-754)
annaabi.ee 
