Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud
Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg"
Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg"
Rahvusliku ärkamise algus
Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi.
Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest
maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks,
eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite
võrk. Eestlaste jõukus kasvas ja haridus laienes, millega hoogsustus rahvusliku liikumise
kandepind ja aktiiv. Rahv liik sai alguse jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus
kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused. Pealinnas juhtis Johann Köler.
Haritlased innustasid eestlasti osa võtma avalikust elust, sõnastasid ja panid kirja nende
nõudmised.
Eestlaste rahvusliku liikumise alguseks võib pidada aastat 1857. Sel aastal hakkas ilmuma
,,Kalevipoeg"
annaabi.ee 
